Ajalugu
Esimene teade Hargla koolist pärineb 1688. a. Kuna lapsed juba sama aasta jaanuaris õpikuid vajasid, siis on alust arvata, et kool alustas tegevust 1687. a sügisel. Esimeseks õpetajaks Hargla köstrikoolis oli Koikkülast Zuntsi talust pärinev Reinu nimeline pärisorjast talupoeg. Ta oli hariduse saanud endiselt köstrilt või koguni Forseliuse seminarist.
1765. aastal nõuti Hargla köstrikooli töö parandamist. Nimelt asus köstrikool rehetoas, kus vilja peksti. Hoonel puudusid aknad, ahi ja korsten. Nõuti külakooli asutamist. Taheva mõisa omanik parun von Delwig põikles kõrvale korraldusest uut koolihoonet ehitada, kuid rahatrahviga ähvardamine pani mõisasaksa tegutsema ja väidetavalt 1787. aastal valmis uus koolihoone. Esimest Hargla külakooli kutsuti asukoha järgi Kirepi kooliks.
1829. aastal alustas tööd Hargla Kihelkonnakool senise köstrikooli baasil. Koolis oli kolm klassi ja vastu võeti 24 poissi. Kooli peamiseks ülesandeks oli vallakoolide õpetajate ettevalmistamine. Uues kihelkonnakoolis lõpetas esimene lend 1832. aastal. Sajandi keskel oli kool mitmel korral suletud, sest õpilasi ja õpetajaid ei toetatud valla poolt piisavalt. Halvenes majanduslik olukord. Kuna Hargla koolis õppis ka lätlasi, suheldi omavahel saksa keeles.
1844. aastal oli Kirepi külakoolis rekordarv õpilasi – 120 poissi ja 101 tüdrukut, kokku 221 koolilast. 1845. aastal algas massiline vene usku siirdumine, avati õigeusulistele lastele Taheva Evangeeliumi Aleksandri kool, mis likvideeriti 1891. aastal.
1882. aastal ehitati kihelkonnakooli jaoks uus koolimaja.
1887 – 1903. aastatel seoses venestuspoliitika teostamisega koolides vähenes järsult õpilaste arv ja kool suleti 16-ks aastaks. Kooli sulgemist kritiseeriti julgelt mitmetes ajalehtedes. Pärast taasavamist tuli õpilastel tasuda õppemaksu (3 rubla aastas).
1905. aastal tehti koolis juurdeehitus, et ka tüdrukud saaksid koolis käia ja kahes esimeses klassis hakati õpetama emakeeles.
1919. aastal asus kodanlik Eesti koolivalitsus koolivõrku ümber korraldama. Sellega seoses mindi täielikult üle emakeelsele õpetusele.
1920. aastal nimetati kool Taheva valla 4-klassiliseks algkooliks, koolikohustus kestis 9.-15. eluaastani või neljanda klassi lõpetamiseni.
1921. aastal oli õpilaste arv 62. Põhjuseta koolist puudujate vanematele määrati rahatrahv 1-20 marka iga puudutud päeva eest või karistati vanemaid kuni kahekuulise arestiga.
1929. aastast kehtestati Taheva vallas kuueaastane koolikohustus. Sellel aastal õppis koolis 83 õpilast. Koolis oli kolm klassikomplekti (I+II, III+IV, V+VI). Õpetajaid oli samuti kolm.
1934.aastast õpetati koolis kahte võõrkeelt (inglise, saksa).
1935 – 1937. aastatel teostati koolis ulatuslik kapitaalremont. Ümberehituse tulemusena saadi neli klassiruumi, sisekäimlad ja õpetajate korterid.
1940. aastal toimus pärast nõukogude võimu kehtestamist koolielus palju muudatusi. Seati sisse õpilaste toitlustamine. Koolikursuse lõpetamiseks viidi läbi eksamid. Usuõpetus jäeti õppeplaanist välja, juurde tuli aga vene keel alates kolmandast klassist.
1944. aasta sügisel toimusid Harglas rasked lahingud. Kannatada sai ka kool, tassiti laiali kooli mööbel ja õppevahendid, hävis arhiiv. Õpilasi oli 80-90 piires.
1946. aastal muudeti 6-kl.algkool 7-klassiliseks kooliks (mittetäielikuks keskkooliks). Kool asus endise Taheva 6-kl. Kooli kahekorruselises kivist hoones. Koolil oli vaid üks kõrvalhoone – lagunenud puukuur.
1948.aastal remonditi koolimajaks ka Pügeri talu elamu. Hoones alustas tööd Koikküla 7-kl. Kool. Laanemetsa 7-kl. Kool likvideeriti ja vanemad õpilased suunati Koikküla 7-kl. Kooli. Tööd jätkas Laanemetsa Algkool.
1956. aastal teostati Taheva 7-kl. Kooli hoones ulatuslik kapitaalremont, mille tulemusena töötingimused paranesid veelgi. Tehti ka elektri installatsioonitööd. Hangiti sisseseade jõujaama jaoks ja koolimajas hakkas särama elektrivalgus.
1961.aastal nimetati Taheva 7-kl. Kool ümber Hargla 8-kl. Kooliks. Õpilasi oli siis 149.
1962. aastal likvideeriti Koikküla 7-kl. Kool. Seoses sellega kasvas õpilaste arv Hargla koolis veelgi ja 1965. aastal õppis koolis 204 õpilast.
1963. aastal alustati kooli juurdeehitusega ja 1964/65 õppeaasta alguseks valmis uus õppekorpus 9 klassikomplekti ja 4 abiruumiga. Järgmisel aastal tehti vanas majas vajalikud ümberehitused. Ehitati pumbamaja ja puukuur, õppekorpus varustati veevärgi ja kanalisatsiooniga. Mõni aasta hiljem ehitati majandushooneid, internaadimajale tehti kapitaalremont ja ehitati sellele teine korrus õpetajate korteriteks.
1971. aastal toimus Hargla ümbruskonna koolivõrgus jälle muudatus. Likvideeriti Laanemetsa Algkool.
1977. aastal likvideeriti Koikküla Algkool. Mainitud koolide õpilased suunati Hargla 8-kl. Kooli. Seega laienes Hargla kooli ringkond.
1988. aastal nimetati Hargla 8.-kl. Kool ümber. Kool nimetati Hargla 9-kl. Kooliks.
1990. aastal nimetati kool Hargla Põhikooliks.
1990. aastal alustas tööd Koikküla Lasteaed-Algkool ja seoses sellega kahanes Hargla kooli õpilaste arv.
2006. aastal liideti Hargla Põhikool Koikküla Lasteaed-Algkooliga. Koikkülla jäi alles lasteaed, likvideeriti algkool. Seoses sellega nimetati kool Hargla Kooliks, töö toimus kahes hoones – Harglas kool, Koikkülas lasteaed.
4. septembrist 2017. a tegutseb lasteaia liitrühm Harglas ühes majas kooliga.
Hargla kool on pikaajaliste traditsioonidega Forseliuse Seltsi kuuluv kool. Koolile on omistatud Suur Kuldtukat.
Kasutatud fotod on digitaliseeritud kauaaegse koolijuhi Leonhard Musta 1966. a kaitstud diplomitööst „Hargla kooli ajalugu. I osa. Aastad 1688-1960“.